Aita kaitsta Eesti metsa!

Loe ja otsusta, kas jagad muret Eesti metsa pärast

Eesti metsanduse suuremad probleemid

1) Eemaldumine säästva metsanduse põhimõtetest

Viimasel kümnendil tehtud metsapoliitika otsused ei sea esikohale enam mitte metsa säästvat majandamist, vaid metsa kui puiduressursi kasutamise ning metsa majandamise hõlpsuse (vt lisaks Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsi).

2) Lubatud raiemahud ületavad metsa juurdekasvu

Metsanduse arengukava lubab raiuda juurdekasvust oluliselt rohkem (8,4 mln tm asemel tervelt 15 mln tm). Keskkonnaministeerium väidab, et raie jääb juurdekasvu piiresse, aga tegelikult tuleks arvestada majandusmetsade kasutatavat juurdekasvu (loe lähemalt Maaülikooli metsateadlase Raul Rosenvaldi artiklist).

3) Eesti metsanduspoliitika on vastuolus Pariisi kliimaleppega

Metsapoliitika dokumentides püütakse jätta väärat muljet nagu metsade varasem või suurem raiumine oleks kuidagi kasulik CO2 heite vähendamiseks. Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs näitas, et raiumisel üle 9 miljoni tm aastas, hakkab metsadesse seotud süsiniku tagavara vähenema (vt lisaks analüüs madala süsinikuga majanduse suunas liikumiseks).


4) Kuuse raievanuse langetamine elurikkust kaitsmata

Lõpusirgel oleva metsaseaduse muudatusega langeks viljakates kasvukohtades lageraieks lubatav raievanus 80-lt aastalt 60-le. Eri osapooled leppisid kokku, et sellise muutusega peaks kaasnema kompensatsioon elurikkuse kaitseks. Paraku ministeerium pole kokkulepet täitnud ja soovib seaduse kiiresti muuta (loe altpoolt, millised probleemid on seadusemuudatuse ja kaitstavate metsadega).

Kuidas mina saan aidata?

Näita, et hoolid meie metsast ning aita sõnumil levida! 

Selleks anna ka teistele teada, et sulle läheb korda Eesti metsa käekäik, jaga ja kommenteeri kampaania metsateemalisi postitusi sotsiaalmeedias või jaga kampaanialehte!


MIKS JUST SELLINE TOETUS ON OLULINE?

Säästev metsandus on oma olemuselt kokkulepe eri osapoolte ja huvide vahel. Seda ei saa kirja panna petitsiooni. Tasakaalustatud metsanduspoliitikaks on vaja ministeeriumi tahet osapoolte sisuliseks ja järjepidevaks kaasamiseks, mis viimastel aastatel paraku puudub (kaasamispraktikast saad lugeda altpoolt). Loodame, et see tahe suureneb, kui näitame ühiselt, et Eesti metsa hea käekäik läheb eestimaalastele korda! 

* * *

Loe lähemalt: käimasolev seaduse muutmine ja kuusikute raievanus

Lõpusirgel on keskkonnaministeeriumi algatatud metsaseaduse muudatus, mille suurim probleem Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) meelest on viljakatel muldadel kasvavate kuusikute minimaalse raievanuse langetamine elurikkust kaitsmata. Muudatus plaanitakse esitada valitsusele kinnitamiseks ja Riigikogusse saatmiseks 2017. aasta alguses.

Oleme sellele seadusemuudatusele vastu järgmistel põhjustel:

1) Liiga vähe vanu kuusikuid on kaitse all. Just kuusikud on inimmajanduse tagajärjel kõige rohkem kannatanud. Metsanduse arengukavaga(2011–2020) on kokku lepitud eesmärk tagada rangelt kaitstava metsamaa tüpoloogiline esinduslikkus. Eesmärk pole täidetud ja suurim puudujääk on just viljakate kuusikute osas (uuri lähemalt rangelt kaitstavate metsade analüüsist). Kuni Eesti kuusikud ja sealne elustik pole piisavalt hästi kaitstud, ei saa lubada nende järjest nooremana raiumist.

2) Suur mõju meie ökosüsteemidele ning elurikkusele. Plaanitav muudatus on eelkõige põhjendatud halva tervisega kuuseistanduste puhul - selline ühetaoline ja üheealine surev kuusik on ökoloogiline tupik ning sellise lagedaks raiumine ei muuda elurikkuse mõttes just palju. Paraku ohustab ministeeriumi pakutav muudatus ka ökoloogilist potentsiaali omavaid metsi, mis võiksid olla elupaigaks hulgale eri liikidele, sealhulgas ohustatud ja kaitstavatele liikidele.

3) Kannatajaks on tulevased põlved. Metsa liiga innuka raie tagajärgede eest maksavad tulevased põlved, kes peavad toime tulema hääbuvate ökosüsteemide ning muude metsa hävitamisest tingitud mõjudega. Näiteks haigusepuhangud majandusmetsas, kõiksugu kliimamuutuste tagajärjed jne. Terved ja isetoimivad ökosüsteemid on meie kõigi heade tulevikuväljavaadete tähtsamad tagajad. Selliste süsteemide hääbumise korral oleme kõik kaotajate poolel koos lendorava, kopsusambliku ja ebapärlikarbiga.

4) Looduslike elupaikade ja liikide kaitse on vähemalt sama tõsine väljakutse, kui kuusikute sanitaarne olukord. Ei saa nõustuda, et elurikkuse kaitseks kokku lepitu elluviimisega võib venitada aastaid, aga raievanuse langetamine on sedavõrd pakiline, et tuleb kiiremas korras seadustada.

Ent seadusemuudatuses on teisigi probleeme. Näiteks plaanitakse oluliselt leevendada turbe- ja valikraiele kehtivaid tingimusi, mis esmapilgul võib tunduda õige suund, ent tegelikult tähendab see eeskätt kaitsealade piiranguvööndis asuvate metsade ohustamist. Loe sellest lähemalt MTÜ Kotkaklubi keskkonnaministeeriumile tehtud ettepanekust.

Kaasamisest ja koostööst metsapoliitika vallas

Kuna keskkonnaministeerium on teatanud, et seadusemuudatuste väljatöötamisel on huvigruppidega tehtud tihedat ja sisulist koostööd, lisame siia ka info kaasamisprotsessi kohta. Loodus- ja keskkonnakaitse ühendustest ainus kaasatu oli Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO).

Esmalt kinnitame ja tunnustame, et perioodil märts-mai 2016 ehk seaduse väljatöötamiskavatsuse tuvustamise faasis tehti EKO-ga koostööd. Saime dokumendiga tutvuda, esitada oma ettepanekud ja vastuväited ning toimus kohtumine nende arutamiseks. Kohtumisel lepiti kokku, et seadusemuudatusega peab kaasnema kompensatsioon elurikkuse kaitseks - selged sammud laane- ja salumetsade kaitse alla võtmiseks.

Peale nimetatud kohtumist ja kokkulepet mais 2016 pole keskkonnaministeeriumi metsaosakond EKO-t teavitanud ei suuliselt ega kirjalikult, kas kokkuleppe täitmiseks on midagi ette võetud. Küll aga saabus valminud seaduseelnõu (30. septembril). Mahuka eelnõuga tutvumiseks anti 10 tööpäeva, mis on väga lühike tähtaeg. Kaasamise hea tava kohaselt peaks see olema vähemalt neli nädalat. EKO poolt eelnõule kahel korral vastuseks saadetud kirjadele (milles kokkulepet meelde tuletasime) ei ole keskkonnaministeerium vastanud.

Kõigil teistel võimalikel huvilistel oli kaasa rääkimine sootuks keeruline, kuivõrd ministeeriumi veebilehel “Metsaseaduse muutmise seaduse väljatöötamine” olev info oli selgelt vananenud ning seaduseelnõud ega seletuskirja seal avaldatud polnud (need lisati alles meedias diskussiooni kerkimise järel 25. novembril).
Foto: Kuvatõmmis metsaseaduse muutmise seaduse väljatöötamist tuvustavast veebilehest seisuga 23. november 2016
Kaks kuud peale eelnõu valmimist seda veebilehel pole ning seaduse väljatöötamise etappide ja kaasamise ajakava tutvustus on eksitav ja aegunud (uuendatud 8 kuud tagasi).

Loe ka ELFi metsaeksperdi Liis Kuresoo kogemusi ja mõtteid varasematest kaasamiskogemustest metsapoliitika vallas.


Pressiteated

Eesti Keskkonnaühenduste Koda 30. november: Keskkonnaühendused nõuavad tasakaalustatud metsapoliitikat
Eestimaa Looduse Fond 8. detsember: Eesti metsa majandamine tuleb suunata säästvale rajale ja muuta avalikkusele arusaadavaks
Eestimaa Looduse Fond 16. detsember:  Keskkonnaühendused ootavad ministeeriumilt selgeid tegusid metsapoliitika muutmiseks
Eestimaa Looduse Fond 21. detsember: Eesti metsandus peab olema säästlik, värske statistika ei leevenda loodusteadlaste ja ühenduste muret